Pindade pinge viitab vedeliku või gaasi ja mõne muu aine vastasmõju omadustele ning selle suurus sõltub järgmistest teguritest:
1. Keemilised omadused: erinevate ainete keemiliste omaduste erinevused mõjutavad pindade pinge suurust. Näiteks samal temperatuuril on erinevate polaarsuste nagu vesi ja metanooli vedelike vahelised pindade pinged erinevad.
2. molekulaarne suurus: mida väiksem on molekul, seda suurem on pindade pinge. Kuna väikeste molekulide vaheline kontaktpind on väike, on nendevaheline koostoime tugev.
3. Temperatuur: temperatuur vähendab pindade pinget. Kuna kõrge temperatuur suurendab vedelate molekulide termilist liikuvust, mille tulemuseks on molekulide ja teise aine vastastikuse külgetõmbe vähenemine.
4. Rõhk: suurenev rõhk võib suurendada pindade pinget. Selle põhjuseks on asjaolu, et suurenev rõhk põhjustab molekulide tihedamat paigutamist, suurendades sellega molekulide koostoimet.
5. Lahuse kontsentratsioon: vedela-vedeliku liidesel, mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda suurem on pindade pinge. Selle põhjuseks on lahusti ja lahustunud molekulide tugevamate interaktsioonijõudude moodustumine lahuses, mille tulemuseks on suurenenud pindade pinge.
Lühidalt, pindadevahelist pinget mõjutavad paljud tegurid ja erinevate tegurite koostoime määrab pindade pinge väärtuse.
